Dovddat go gean nu gii spealla menddo olu?

Problemáhtalaš dihtorspeallan ii dušše čuoza spellii, muhto addá maid dávjá lasseváikkuhusaid bearašii ja earáide geat beroštit spealli. Speallan sáhttá vuolggahit riidduid ja nákkuid. Oapmahaččat dovdet dávjá ahte sii leat veahki haga mii guoská speallama fámu mii orru leahkimin spealli badjel. Oapmahaččat sáhttet maid vásihit vuorjašuvvat rievdan láhttemis ja mielas dahje go speallan čuohcá bargui, skuvlavázzimii dahje sosiála eallimii.

Oapmahaččat sáhttet leat dehálaš láidesteaddjit ja doarjja veahkehit su speallanváttisvuođaiguin váldit hálddu speallamis ja movttiidahttit su ohcat veahki. Mo hupmá spelliin vuorjašumiid birra speallamis, sáhttá mearkkašit olu oaččuhit rievdadusa.

Oapmahažžan soapmásii gii lea speallansorjavaš dus sáhttá leat riekti gieđahallamii spesialistadearvvašvuođabálvalusas. Don dárbbahat čujuhusa fástadoaktáris dahje NAV:s oažžut dakkár gieđahallama.

Maid don oapmahažžan sáhtát bargat?

Sáhttá leahkit váttis áddet maid mielddisbuktá go lea speallansorjavaš. Áddet mii sorjavašvuohta lea, sáhttá veahkehit du unnidit dahje buoret láhkai meannudit balu ja fuolastumi, unnidit riidodási ja ráhkadit eanet čoavddajurddašuvvon fokusa sihke dutnje ja dasa geasa leat oapmahaš. Dávjá leat olu dovddut jođus dasa guhte lea ovddidan váttisvuođa, heahpat, sivalašvuohta ja ballu hilgojuvvot. Dát sáhttá ilbmat dego suhttu, fuolastupmi dahje geasášeapmi, juoga mii dieđusge lea váttis dutnje oapmahažžan. Jus dus leat veaháš máhtut sorjavašvuođa luonddu birra dat sáhttá álkidahttit. Dát gullá maid sutnje guhte lea ovddidan sorjavašvuođa. Okta ráva lea ovttas ohcat dieđuid dan birra. Oapmahažžan lea dehálaš áddet ja dohkkehit ahte speallansorjavačča láhttenvuohki lea boađus sorjavašvuođas, ii olmmoš ieš.

Mielsorjavaš

Lea dábálaš sivalašvuođadovdduin dahje heajus oamedovdduin go fuobmát ahte son geasa liikot lea ovddidan váttisvuođa. Mielsorjavašvuohta mearkkaša ahte attát fuola dasa guhte lea speallansorjavaš du iežat sivalašvuođadovddus, ja ii das mii duođas lea buoremus dasa geas lea sorjavašvuohta.

Gieđahallan

Sorjavaš ieš ferte váldit oktavuođa fástadoaktáriin ja veahkehanásahusain oažžun dihte veahki iežas speallanváttisvuođaiguin. Geahča movt ožžo gieđahallama dás.

Mo don oapmahažžan oaččut veahki?

Maid oapmahaččat sáhttet dárbbahit veahki gieđahallat noađi. Oapmahažžan soapmásii gii lea speallansorjavaš dus sáhttá leat riekti gieđahallamii spesialistadearvvašvuođabálvalusas. Don dárbbahat čujuhusa fástadoaktáris dahje NAV:s oažžut dakkár gieđahallama. Norggas leat máŋggaid sajiin spesialistadearvvašvuođabálvalusas fálaldat speallansorjavaččaid oapmahaččaide.

Bearašsuodjekantuvra lea vuosttašceahkkefálaldat mii sáhttá leahkit báiki gos ohcá veahki jus vásiha stuorra váttisvuođaid gaskavuođas. Vuosttašceahkkefálaldat mearkkaša ahte don/dii ehpet dárbbaš čujuhusa doaktáris oažžut oktavuođa singuin, don sáhtát ieš njuolga riŋget šiehtadit.

Ságastallamat oapmahaččaiguin fállo maid speallansorjavašvuođa gieđahallanbáikkiin. Huma du fástadoaktáriin čujuhusa oažžut.

Spillavhengighet Norge

Dávjá lea buorre veahkki ja doarjja hupmat earáiguin seamma dilis go ieš. Spillavhengighet Norge lea organisašuvdna speallansorjavaččaide ja oapmahaččaide mas leat jeavddalaš fierpmádatčoahkkimat oapmahaččaide máŋggaid sajiid Norggas. Spillavhengighet Norges lea maid oktavuođatelefona gos beassá hupmat soapmásiin geas lea seamma vásáhus.

Veahkkelinjá

Veahkkelinjá lea fálaldat oapmahaččaide ja spellii. Čiegus riŋgema lassin oapmahažžan ožžo neavvuma 800 800 40, sis lea informatiiva neahttasiiddut oapmahaččaide.

Spillkontroll.no

Spillkontroll.no lea ávkkálaš iešbirgejupmegursa neahtas speallansorjavaš oapmahaččaide. Gursas oapmahaččat ohppet earret eará movt sáhttá hupmat spelliin speallanváttisvuođaid birra, movt don sáhtát veahkehit ja doarjut spealli ja movt don sáhtát iežat gáhttet.

Medietilsynet

Medietilsynetis lea dárbbašlaš dieđut ja ráđit váhnemiidda geat fuolastuvvet go mánát spellet ila olu.

Muhtin rávvaga

  • Dahkabeahtti iešgeahččaleami ovttas. Don gávnnat dan dás.
  • Huma iežat neahttalágideddjiin movt don omd. sáhtát giddet neahta muhtin áiggiid beaivi.
  • Leat áicavaš ahte eanemus dihtorspeallu fállet lassebálvalusaid spealas, mii dávjá addá gova ahte lea nuvttá.
  • Ánut veahki.